SOTSAALELU
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aseesimees Stanley Fischer ja Eesti Panga president Vahur Kraft kinnitasid eile «Postimehele», et Eesti ning IMF on alustamas läbirääkimisi uue majanduspoliitilise memorandumi sõlmimiseks. Seniste memorandumite üheks nurgakiviks on olnud valuutakomiteel põhinev Eesti kroon, mille taaskehtestamise viiendat aastapäeva tähistati eile Tallinnas Sakala keskuses esindusliku teaduskonverentsiga.
Eesti Panga presidendi Vahur Krafti sõnul on Eesti ja IMFi suhted väga head. «IMF on mänginud Eesti reformides olulist rolli, olles nõuandja ning soovitaja, samas ka kriitiline osapool. Arvan, et meie suhted ei ole olnud ühepoolsed - nii et IMF oleks üht või teist Eestile ette kirjutanud. Kõik memorandumid said teoks koostöös, läbirääkimistes ja vaidlustes argumentatsioonides. Igal juhul näeksime, et IMF võiks memorandumeid koos meiega jätkata.»
Praegu kehtib Eesti valitsuse, Eesti Panga ja IMFi vahel mullu sõlmitud majanduspoliitiline memorandum, kuid selle tähtaeg saab otsa juuni lõpus. «Praegu viibib Eestis IMFi delegatsioon, kellega Eesti poolel toimuvad sel ja järgmisel nädalal läbirääkimised järgmise memorandumi allakirjutamiseks,» rääkis Kraft.
IMFi esimehe asetäitja Stanley Fischer vastas «Postimehele», et kõnelused uue memorandumi ettevalmistamiseks võtavad aega ja hetkel on neid alles alustatud. «Senised programmid on tõepoolest tehtud koostöös. Need pole mitte IMFi, vaid Eesti programmid. Ka see, et nende nurgakiviks on olnud valuutakomitee süsteem, sai algul sisse kirjutatud Eesti poole initsiatiivil,» kõneles ta.
Fischer ütles eilsel konverentsil, et Eesti kroon ja Eesti majanduse saavutused on Euroopas ja rahvusvaheliselt laialdaselt tunnustatud.
Valuutakomitee põhimõte Eestis seisneb selles, et ringluses olev sularaha ja kommertspankade reservid on täielikult kaetud Eesti Panga välisvaluutareservidega ning samas on keskpangal keelatud valitsusele laenu anda.
Eilse krooni aastapäeva konverentsi läbivaks niidiks sai tulekul olev Euroopa rahaliit. «Mina ei kahtle, et euro tuleb,» sõnas Fischer. «Viimase aja kära on olnud huvitav, aga mitte määrav. Ka Eesti on kindlasti huvitatud ühisrahast, kui ta liitub Euroopa Liiduga.»
Euroopa Rahainstituudi peadirektor Robert Raymond märkis konverentsil peetud ettekandes, mis oli tervenisti pühendatud eurorahale, et see ei tähenda ainult erinevate valuutade ühtesulatamist, vaid uue stabiilse valuuta loomist, mille kindluse eest hakkab hoolt kandma ühine, kuid föderaalpõhimõtetel üles ehitatud Euroopa keskpank.
«Euro saab tähtsaks valuutaks ülemaailmselt. Teiseks saab ühisraha kasutav piirkond ka kesk- ja ida-Euroopa riikidele suurpartneriks.»
Raymondi sõnul jääb 13 ELi 15-st liikmesmaast tarbijahinnaindeksi aastane kasv alla kahe protsendi. Stanley Fischeri sõnul on ka Eestis oluline alandada inflatsiooni veelgi ning viia see 3-4 protsendini. «Suurema osa inflatsiooni alandamise teest on Eesti ära käinud. Nüüd tuleb saavutada, et see number muutuks ühekohaliseks ning ilma Eesti majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet kaotamata.»
ühisraha kindlustaks kaubasuhteid
Konverentsil osalenud Soome Panga president Sirkka Hämäläinenj tunnistas eile «Postimehele», et tema kuulus siinse rahareformi eel nende hulka, kes kartsid, kas tegu ei ole Eesti poolt liiga kiire edasiliikumisega.
«Arvasin, et kas tõesti nii kiiresti oma raha ja valuutakomitee. Aga kõik on hästi õnnestunud,» ütles ta.
Eesti valuutakomitee süsteem on tehtud seadusega ning seadusandjad on teadnud, mida nad tegid, arvas Hämäläinen. «Eesti saavutused rahanduses ja inflatsiooni mahasurumises on olnud küllalt muljetavaldavad. Soovime väga, et Eesti oleks Euroopa Liidus ja liituks ka rahaliiduga võimalikult kiiresti».
Soome keskpanga juhi hinnangul saab Eestit pidada heaks näiteks sellest, kuidas kogu ühiskonnas on aktsepteeritud rahvusvaluuta stabiilsuse eesmärki. «See ei ole jäänud ainult keskpanga hooleks, vaid valitsus ja poliitiline süsteem on selgelt kaasa tulnud,» sõnas Hämäläinen.
Kui Euroopa rahaliit tõesti teoks saab ja ka suurim kaubanduspartner Soome sellega liitub, ei avalda see Eestile kohest mõju, arvas Hämäläinen. «Assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga on teil nagunii,» sõnas ta. Pealegi seotakse siis krooni kurss tõenäoliselt euroga, mis tähendab, et Eesti rahaühik fikseeritakse ka Soomes käibel oleva valuuta suhtes. «See lihtsustab kahe riigi vahelist kaubandust. Viimasel ajal pole Eesti krooni-Soome marga vahelised kõikumised olnud suured, kuid mingil määral segab kauplemist iga valuutakõikumine,» märkis Hämäläinen.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Aktsiaseltsi Edelaraudtee nõukogu otsustas eile panna müüki kaks amortiseerunud diiselrongi, et sellest laekuva rahaga finantseerida uute rööbasbusside ehitamist.
Edelaraudtee juhatuse esimees Jüri Kuusik ütles «Postimehele», et kui rongide müügiprotsess on lõplikult paika pandud, siis saab hakata konkreetselt arutama uute rööbasbusside ostmise erinevaid variante. «Praegu ei ole meil muud raha, et rööbasbusse ehitada lasta,» lisas ta.
Alles pärast kahe diiselrongi müümist valib Edelaraudtee juhtkond firma, kellelt uusi rööbasbusse tellida. Kuusiku sõnul on praegu kõige detailsema pakkumise teinud Balti Laevaremonditehas.
Edelaraudtee omanduses on praegu 30 diiselrongi, millest 13 on rekonstrueerimata. Firma tänavuse aasta eelarvemaht on 108 miljonit krooni. Mais laekus reisijateveost 2,8 miljonit krooni, mis Kuusiku sõnul ei ole sugugi suur summa.
Rööbasbusside soetamine on üks osa Edelaraudtee kulude vähendamise programmist. Kuusik mainis, et rekonstrueerimata 13 diiselrongist ainult üks nõuab aastas keskmiselt kulusid 3,5 miljonit krooni. Kahesektsioonilist (kahe vaguniga) rööbasbussi võib täituvuselt võrrelda tavalise diiselrongiga. Sellise bussi ekspluatatsioonikulu aastas on umbes 900 000 krooni.
Edelaraudtee nõukogu on andnud põhimõttelise loa kahe kasutatud Fiat-tüüpi rööbasbussi ostmiseks Rootsist. Üks rööbasbuss koos ümberehitus- ja kapitaalremondi kulude, personali väljaõppe ning varuosadega maksab 2,7 miljonit krooni. Esialgsete kokkulepete järgi alustavad rootslased juulis esimese rongi ümberehitamist (rööpalaius on erinev).
«Suve lõpuks loodame esimese rööbasbussi Rootsist kätte saada. Kõige suuremad kulud on Valga-Piusa ning Tapa-Aegviidu liinil. Ilmselt tuleb need esimesed rööbasbussid sinna käima panna.»
Balti Laevaremonditehase andmetel läheb ühe päris uue rööbasbussi ehitamine maksma umbes 7 miljonit krooni. Ettevõttes on juba valminud vajalikud joonised ja kalkulatsioonid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Ehitusfirma Merko Ehitus müüs esmaspäeval lõppenud aktsiaemissiooni käigus 100-kroonise müügihinnaga 722 750 aktsiat, kusjuures pooled aktsiatest märkisid Stockholmi ja Londoni investeerimisfondid ja muud välisinvestorid.
Merko eelistab väikeinvestoreid
Balti Cresco Investeerimisgrupp korraldas 2.-16. juunini ehitusettevõtte Merko Ehitus aktsiate avaliku emissiooni. Selle käigus laekus 212 miljoni krooni väärtuses pakkumisi kokku 2 119 825 aktsia ostuks. Emissioon märgiti üle 2,93 korda.
Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus ütles eile ajakirjanikele, et emissiooni tingimuste järgi pidid aktsiate märkijad kohe ka rahaülekande tegema. Seetõttu ei olnud ülemärkimine üleliia suur.
Ta lisas, et emissiooni käigus eelistas Merko Ehitus väikeinvestoreid. See tähendab, et kõik kuni 100 aktsia märkijad saavad «oma tahtmise», Ülejäänud aktsiad jagatakse võrdeliselt märkijate taotlustele.
Kokku müüs Merko Ehitus emissiooni käigus 722 750 aktsiat. 10-kroonise nominaaliga aktsia müügihind oli 100 krooni. Annuse väitel suureneb emissiooni tulemusel ettevõtte aktsiakapital 29,5 miljoni kroonini.
Põhiliselt Rootsi väärtpaberifirma Enskilda Securities kaudu müüdi Stockholmi ja Londoni investeerimisfondidele ning teistele välisinvestoritele ligi pool Merko Ehituse emiteeritud aktsiatest. Üks ostja oli praegu ASi Hotell Olümpia 10 protsendi aktsiate omanik Mercury Asset Management.
Balti Cresco Investeerimisgrupp korraldas enne aktsiaemissiooni Merko Ehituse esitluse nii Stockholmis kui Londonis.
Merko Ehitus on esitanud Tallinna Väärtpaberibörsile avalduse ettevõtte aktsiate noteerimiseks börsi põhinimekirjas. Tõenäoliselt hakkab noteerimiskomisjon avaldust arutama 25. juunil. See loob eeldused, et Merko Ehituse aktsiatega hakatakse börsil kauplema juba juuni lõpus.
Hansapank kummutas eelarvamused
Poole Merko Ehituse käibest moodustasid mullu büroohooned. 1994. aastal oli nende osakaal isegi 74 protsenti. Annuse väitel ei tähenda see, et firma on oma tegevuse suunanud ainult büroohoonete rajamisele, vaid et niisuguseid tellimusi on kõige rohkem tulnud.
Merko Ehitus on tuntud ka kui pankade ehitaja. Annuse väitel algas kõik Hansapanga uue maja rajamisest Tallinnas. «Hansapank võttis endale riski, usaldades Eesti ehitajaid,» lisas ta. «See oli murdepunkt. Enne seda ütlesid välisehitajad, et Eesti firmad ehitavad küll odavalt, kuid ei suuda ehitisi õigeaegselt tellijale üle anda.»
Tänu Hansapanga ennetähtaegsele valmimisele ja heale kvaliteedile sai Merko Ehitus endale ka Tallinna Panga, Forekspanga ja Eesti Ühispanga uute hoonete rajamise. Praegu käsil olevatest objektidest ongi mahult suurim Eesti Ühispanga 25-korruseline hoone, kuid kõige aktiivsem tegevus toimub Forekspanga ehitusel.
Annus ütles, et statistika andmetel oli Eesti ehitusturu maht 1996. aastal küll 8 miljardit krooni, kuid ilmselt on see number liiga suur. Büroohoonete ja kaupluste osa selles moodustab 3 miljardit krooni.
«Selles sektoris loodame tänavu Eestis saavutada 10-protsendilise turuosa, kogu ehituses aga 4 protsenti,» ütles Annus. «Tulevikuks oleme võtnud suuna, et saavutada nii büroode, elamute kui insenerirajatise lõikes 10-15 protsendiline turuosa.»
Ta lisas, et osa aktsiaemissioonist laekunud raha kavatseb Merko Ehitus investeerida insenerirajatiste tütarfirma loomiseks. See on perspektiivne ala, kuna puhastusseadmete ja muude seda laadi tööde tegemiseks on Eestis piisavalt suur turg.
«Elamuehituse turg on suurtele ehitusfirmadele, seega ka Merko Ehitusele praegu sisuliselt null,» ütles Annus. «Koos turu tõusuga loodame seda ehitusharu siiski laiendada. Hea on see, et rajatavaid tööstusettevõtteid tuleb pidevalt juurde. Loodame, et kui pangamajad valmis saame, siis sellega meie tööpõld veel ei lõpe.»
Merko Ehituse tänavu I kvartali käive oli 72 miljonit ning kasum 5,1 miljonit krooni. Aasta lõpuks loodab firma jõuda 340 miljoni krooni suuruse käibeni ning 17 miljoni kroonise kasumini. Mullu oli Merko Ehituse puhaskasum 10 miljonit krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eestis registreeritud sõiduautode arv on viimase nelja aastaga kasvanud poolteist korda, samas esmakordselt registreeritud autode hulk on selle aja jooksul sama palju vähenenud.
Juuni alguseks oli autoregistris registreeritud 413 103 sõiduautot, mis on 133 021 autot enam kui 1993. aastal. Esmakordselt registreeritud autode arvukus on vähenenud.
Riikliku autoregistri analüütiku-statistiku Inga Vähi sõnul on esmakordselt registreeritud autode hulk vähenenud eelkõige välismaalt ostetud autode sissetoomise buumi vaibumise tõttu.
Viimaste aastate kõige enam ostetud-müüdud sõiduauto on Ford, neid oli juuni alguseks autoregistris registreeritud 38 031. Fordi keskuse avalike suhete ja reklaamijuhi Enno Poldre sõnul on Fordi ametlikud maaletoojad enim müünud Ford Escorte, elanike seas on Poldre sõnul kahtlemata levinuimaks ostu-müügimudeliks aga Ford Sierra (Fordide üldarvust 44%).
Teisel kohal püsib stabiilselt Opel 33 530 autoga. Viimasel kolmel kuul on esmaselt registreeritute seas kolmas olnud Mazda, eelmise aasta kokkuvõttes edestas teda aga Audi.
Kõige enam on elanikel VAZ-tüüpi sõiduautosid (115 329), arvukuselt teisel kohal olevaid Moskvitshe on ligi 2,5 korda vähem.
Eestis on enim autosid, mille väljalaskeaastaks on 1983, nendest kõige rohkem on Opeleid. Suure osa autode väljalaskeaasta kõigub 1982-1985 vahel. Kolmandik registreeritud autodest on vanemad kui 16 aastat.
Haruldasematest autodest on Eestis registreeritud Ferrari (1), Hummel (1), Rolls Royce (2), Maserati (3), Chevrolet Corvette (27), Toyota Lexus (60), Jaguar (93) ja Porsche (116).
Aktiivseimad autode müüjad on Tartus ja Tallinnas. Vähemaks on esmaseid registreerimisi jäänud Pärnus, mis on kolmanda koha loovutanud Harju maakonnale.
Autosid ostetakse Inga Vähi sõnul vähem aasta algul, samuti juulikuus, kui on puhkusteaeg. Aprilli-maiga samale tasemele tõuseb registreerimiste arvukus taas septembris.
Selle aasta mais registreeriti 3296 sõiduautot, mis on kuude lõikes siiani aasta kõrgeim näitaja.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kui laps valib elupaigaks külma koridori, on tal tavaliselt kodus olnud veel hullem, ütleb Tartu kristliku kodu sotsiaaltöötaja Külli Kool. Tänavu kevadel algatatatud Eestis ainulaadse projekti «Öökull» eesmärk on aidata tänaval hulkuvaid lapsi, ütleb projektijuht Ly Brikkel.
«Alla 15-aastased noored ei tohi viibida üksi avalikes kohtades pärast kella 23. Reedeöistel reididel käime paarikaupa ja üritame noortega suhelda,» sõnab Brikkel. «Tänav on noorte poolt omaks võetud paik, kus nad tunnevad end turvaliselt. Kui neile läheneme, suhtuvad nad meisse esialgu tõrksalt.»
Brikkeli kinnitusel on projektis osalevatel vabatahtlikel noorsoopolitseinikel lihtsam tänavanoortele läheneda. «Noorsoopolitseinikke teatakse ja kardetakse, kuigi politseid tervikuna võetakse kui karistavat jõudu, mille vastu pole usaldust,» ütleb Brikkel.
«Oleme mõistnud, et vägivallaga kedagi ei kasvata, kuigi noorte tausta uurimiseks teeme noorsoopolitseiga teatud määral koostööd,» sõnab ta ja lisab, et nad püüavad lepitada noori iseenda, kooli ja koduga.
Projekti töötajad on vestelnud ligi 20 noorega, mis on Soome kolleegide arvates hea tulemus. «Neil kulus projekti algusest terve aasta nö maastiku uurimiseks - kus tänavanoored elavad ja millised grupid nad on moodustanud,» ütleb Brikkel.
Tartu kristlik kodu pakkus möödunud aastal peavarju seitsmele poisile, kuigi abivajajaid on märksa rohkem. Nendele käivitati päevakeskuse projekt «Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea».
Päevakeskus ja heategevus
«Keegi ei tea, palju on selliseid lapsi, kes ei saa kodus elada, kuid kes tahaksid hästi õppida,» ütleb Külli Kool. Märtsist kuni kooli lõppemiseni käis päevakeskuses õppimas ja lõunat söömas kümme last.
«Et meie noored töötajad õpivad ka ise, on siin õppimine au sees,» kinnitab Külli Kool. Alguses on mõnele lapsele üsna raske selgeks teha, et õppida ja koolis käia tuleb iga päev. Tema kinnitusel on just söök see, mis paljusid lapsi päevakeskusesse toob. «Lapsed ei salga, et meilt saadud toit on nende ainus söögikord päevas. Üks pere kolis maale, kuid lapsed sõitsid iga päev bussiga jänest, et süüa saada,» tõdeb Kool.
Kui «Öökulli» töötajad näevad, et lastel on kodus probleeme, saab neid võtta päevakeskusesse. «Eraõpetajaid jätkub ju vaid rikastele. Siin saavad abi ka need, kel raha vähe,» sõnab Brikkel.
Kooli kinnitusel tundsid lapsed pärast päevakeskuses käima hakkamist end koolis paremini. «Õpetajad võivad ju arvata, et lapse kodus on kõik korras. Tegelikult ei jätku paljudes peredes süüa, sest kogu raha juuakse maha,» sõnab ta. Kooli kinnitusel ei taha lapsed õhtuti tihti koju minna, kuid keskuses saab olla vaid päeval.
Nii Kool kui Brikkel tõdevad, et vanemad suhtuvad nende töösse üsna ükskõikselt. «Neil on sellest ainult kergem, kui näljane laps ei viibi kodus.»
Päevakeskuse töö põhineb peamiselt heategevusel. «Tartu firmad aitavad meil ots otsaga kokku tulla, kuid kui sponsorite abi lõpeb, katkeb ka päevakeskuse töö,» nendib Kool kurvalt.
Kust tulevad tänavalapsed?
Brikkeli ja Kooli sõnul on pered, kust lapsed tänavale satuvad, väga erinevad. «Asotsiaalsed perekonnad on teada ja tuntud. Mõnedes peredes varjatakse probleeme. Seal on vanemad sattunud kriisi ning nad ei oska iseennastki aidata, lastest rääkimata,» kinnitab Kool.
«Viimasel ajal satub tänavale üha rohkem ka noorte ja edukate vanemate lapsi, kelle hulgas on kõige rohkem narkomaane,» tõdeb Brikkel. Ta toob näite perekonnast, kus vanemad lahutasid ja lapsi ei tahtnud keegi.
«Kui lapsel on koolis probleeme, peaksid õpetajad tähelepanu pöörama lapse kodule,» sõnab Kool. Praegu kehtib tavakoolides mõtlemisviis - pole probleemset last, pole ka probleeme. Samas ei pöörata kodudele tähelepanu. Paljud isemõtlevad noored ei mahu tavakooli raamidesse.
Külli Kool arvab, et koolides peaksid ametis olema sotsiaaltöötajad. Tema sõnul on üsna raske olla laps. «Kuid igale lapsele tuleb anda võimalus õppida ja areneda, ta kasutab seda kindlasti,» usub ta.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Elu Liit on tegutsenud juba kolm aastat, kuid (kuri)kuulsaks sai ühendus alles tänavu oma abordi keelustamise nõudega. Liidu administraatori Peeter Rusetski sõnul peab elu ja tervislikke eluviise kaitsev ühing eriti oluliseks teadvustada abordi olemust koolilastele.
Elu Liidu liikmed käivad peamiselt koolides ning näitavad õpilastele ligi pooletunnist filmi abordist, millele järgneb kahetunnine loeng. Filmi soovitas Elu Liit hakata demonstreerima ka naistekliiniku patsientidele.
«See film on esteetiliselt ränk,» arvab naistekliiniku peaarst Aivar Ehrenberg, kelle arvates pole see meditsiiniline, vaid pigem propagandistlik linateos. «Pedagoogid ei tohiks lubada laste vaimse tervise huvides igaühel klassi sisse astuda ja loengut pidada, sest enamikul neist ei ole meditsiinilist tausta.» Elu Liidu taotlused ja ideed on küll üllad, kuid nende elluviimiseks tahetakse rakendada jõudu, lisab Ehrenberg.
Günekoloog ja Tartu nõustamiskeskuse noorukite kabineti juhataja Made Laanpere leiab, et Elu Liidu demonstreeritav linateos loote arengust on hästi tehtud film. Kuid Elu Liidu esinejad rõhuvad negatiivsetele emotsioonidele ja hirmutavad noori. Koolid võtavad liidu esindajaid meelsasti vastu, sest tervisekasvatuse õpetajatel pole kuigi palju materjale.
«Igal inimesel on vaba valik ning ta vastutab ise tagajärgede eest,» ütleb Rusetski. Kuid ehk tuleks võidelda põhjuste, mitte tagajärgedega? «Me räägime lastele armastusest ja sõprusest. Et pole vaja palju häid tuttavaid, vaid üht väga head sõpra, keda austada ning kellele pühenduda,» ütleb Rusetski.
«Ka meie oleme abordi vastu, kuid anname noorele alternatiivi. Elu Liit on väga agressiivne ja ohtlik liikumine, sest see piirab valikuvabadust - ei tohi aborti teha, aga ei tohi ka rasestumisvastaseid vahendeid (sh ka kondoome) kasutada. Elu on küll püha ja puutumatu, kuid naine on vaid lootehoidla, kel pole valikuvabadust,» ütleb Laanpere.
Elu Liit rõhutab, et lapsed peavad oma vanemaid austama. «Ei ole õige süüdistada ema-isa selle eest, et nad pole suutnud sulle kõike anda, vaid olla tänulik saadu eest. Juba see on suur ime ja võit, et sa oled sündinud,» räägib Rusetski.
Ideaalid jõuga ellu?
Liidu administraatori Rusetski arvates lähevad lapsed valeinfo ja müütide õnge. Üks neist olevat näiteks müüt turvalisest seksist kondoomi abil. «Pärast loengut ja vestlust tunnetame me laste tänu,» ütleb Rusetski ja meenutab vaimustusega Kiviõli ja Kohtla-Järve kooliõpilasi, kes neid uuesti esinema kutsuvad.
Elu Liit on ka näiteks vabaabielu vastu, sest mehed ei võta endale vastutust pere eest. «Tähtis on kahe inimese kokkulepe, millel nende suhe põhineb - kas ainult välisel veetlusel või millelgi enamal.»
Peeter Rusetski demonstreerib koolilastele kujukest 12-nädalasest lootest. «Selles vanuses inimalget on Eestis lubatud emaihust eemaldada. Enamik lapsi ei tea, et juba nelja sentimeetri pikkusel lootel on näolapp,» ütleb Rusetski.
Kristlased on tolerantsed
«Abordi keelustamine on väga pinnapealne lahendus. Pigem peaks mõtlema, mis on nii paljude abortide põhjus ja alustama selle kõrvaldamisest. Iga üksikjuhtum on erinev - kui ma otsustan teise inimese eest, lõikan läbi võimaluse temaga vestelda,» ütleb naistekliiniku hingehoidja ja kirikuõpetaja Naatan Haamer. «Kristlik eetika õpetab, et inimene ja tema teod tuleb lahus hoida.»
Mida rohkem naises süütundeid ja hirmu tekitada, seda rohkem lapsi ära kaotatakse. «Hirm ühiskondliku hukkamõistu ees sunnib naist lükkama otsustamist viimasele hetkele,» arvab Maarjamõisa haigla hingehoidja Kadri Ugur.
«Kui ma ütlen lapseootel naisele, et ta peab sünnitama, võtan ma vastutuse endale,» arvab Naatan Haamer. Kui abort keelustada, peab riik tagama kõikide laste kasvatamise.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Riigi, kohalike omavalitsuste ja eri ametkondade vaheline koostöö jätab paljuski soovida, tõdeb sotsiaalministri nõunik Valdeko Paavel, kes tegeleb hoolekande ja sotsiaalse heaolu küsimustega. Sotsiaalsete probleemide lahendamisel on oluline kujundada arvamusi ühisarutelude käigus, lisab ta.
«Minu ülesannete hulka kuulub koostöö ja suhete arendamine,» räägib ministri nõunik Paavel. Ta selgitab, et sotsiaalministeeriumi töötajate kohtumised kohalike omavalitsuste ja teiste ühiskondlike institutsioonide esindajatega sagenevad.
«On oluline, et inimesed, kes tahavad kaasa aidata sotsiaalsete probleemide lahendamisele, suhtleksid üksteisega.»
Plaanis on moodustada riigi, omavalitsuste ja eri ametkondade esindajatest umbes 10-liikmelised töörühmad, kes püüavad leida lahendusi näiteks riiklike sotsiaaltoetuste maksmisega seotud probleemidele ja riiklike hoolekandeasutuste muredele. Kindlasti peaks nendesse rühmadesse kaasama ka tarbijate esindajad, räägib Paavel.
Valdeko Paaveli sõnul peab suuremat tähelepanu pöörama toimetuleku- ja käitumisraskustega inimestele.
Vaid abiraha jagamisest ei piisa, vaja on programme, mis muudaksid inimesi aktiivsemaks.
«Enam ebaselgust on sotsiaaltöö piirialadel - näiteks valdkonnas, mis jääb tervishoiu ja hoolekande vahele, näiteks rehabilitatsioon,» selgitab ta.
Hoolekandeasutused mittetulundusühinguteks
Et riigieelarves pole suurt kasvu ette näha, peab raha kasutama võimalikult tõhusalt. «Praegu on Eestis üsna madala efektiivsusega hoolekandeteenuseid,» nendib Paavel.
Üks võimalus olukorda parandada on Paaveli arvates mitmekesistada omandivorme, näiteks kujundada ümber riiklikke hoolekandeasutusi mittetulundusühinguteks või eraettevõteteks. «Hoolekanne on praegu liigselt riigi ja omavalitsuse hallata.»
«Inimesed on väsinud poliitilistest kähmlustest ja sõnelustest ning tahavad stabiilsust. Ainult järjepidevalt töötades läheb elu paremaks,» kinnitab Paavel.
Valdeko Paavel loodab, et suur osa sotsiaalprobleemidest saab selgemaks, ja mõni leiab ehk lahendusegi Eesti esimesel sotsiaaltöö kongressil augustis.
Artikli algusesse