Olnust olevale

Iga rahvas vajab oma suurmehi

AIN-ELMAR KAASIK , professor, Tartu Ülikooli Närvikliiniku juhataja

3. detsembril möödus 120 aastat Eesti ühe kõigi aegade nimekaima arstiteadlase professor Ludvig Puusepa sünnist. Tema huvitavat elukäiku ning tegevust arstina, teadlasena, õppejõuna ja ühiskonnategelasena on piisavalt käsitletud. Siin piirdutakse lühiülevaate ja paari kommentaariga ning valgustatakse omaaegses ajakirjanduses ilmunud seika, mis Puusepa biograafide küllaldast tähelepanu pole pälvinud.

Tuli 44-aastasena Eestisse

Ludvig Puusepp sündis 3. detsembril 1875. aastal Kiievis. Tema isa oli Eestist Peterburi ja seejärel Kiievisse rännanud eestlane, tema ema Victoria-Stephania Goebel oli poola-tšehhi päritoluga. Puusepp sai saksakeelse alghariduse, kuid gümnaasiumis ja Peterburi Sõjameditsiini Akadeemias õppis ta vene keeles. Eesti keelt hakkas ta õppima alles 1920. aasta suvel, kui ta 44-aastase teadlasena Eestisse saabus.

Tuleb rõhutada tolleaegse Tartu Ülikooli ja ka Eesti Vabariigi riigiorganite tolerantsust. Puusepp oli ju tegelikult võõras, pigem väljapaistev vene kui eesti teadlane.

Puusepp asus esialgu Tallinna, kus hakkas tööle Tallinna I Sõjaväehaiglas konsultant-neuroloogina. Arvestades tema kogemusi välikirurgina Vene-Jaapani sõjas, samuti tegevust Esimeses maailmasõjas kannatanute opereerimisel ning paljudes Venemaa keskustes aastail 1915-1916 peetud loenguid välineurokirurgiast, andis Eesti Vabariik professor Puusepale sanitaar-kindralmajori auastme.

Mõne kuu pärast kutsuti ta ametlikult Tartu Ülikooli neuroloogiaprofessoriks ning ta asus tööle 2. detsembril 1920. aastal. Siin töötas ta oma surmani 19. oktoobril 1942.

Puusepp oli Tartusse saabudes igati väljakujunenud teadlasisik. Juba tema võõrkeelte oskus oli erakordne: professor Puusepp võis kõnelda ja ettekandeid pidada saksa, vene, prantsuse, inglise ja itaalia keeles.

Lähtudes Tartu suure kirurgi Ernst von Bergmanni (kirurgiaprofessor Tartus 1871-1878) statistikast, kirjutas Puusepp, et iga teine koljusiseste haiguste tõttu sooritatud operatsioon lõppes patsiendi surmaga. Põhjuseks oli asjaolu, et üldkirurgid ei tundnud piisavalt närvisüsteemi anatoomiat ja funktsiooni ning ei suutnud ka tolleaegseid suhteliselt lihtsaid operatsioone rahuldavalt sooritada. Neuroloogia ja neurokirurgia ühtsus jäi Puusepa kreedoks kogu ta tegevuse jooksul.

Esimene ajukasvaja operatsioon Eestis

Peterburi perioodil (1905-1920) oli Puusepp teaduslikult väga viljakas. Ta avaldas trükis ligi 100 teadustööd, sealhulgas venekeelse käsiraamatu «Kirurgilise neuroloogia alused», mille I köide ilmus 1917. aastal. Siiski kujunes Tartu periood (1920-1942) ta elus kõige viljakamaks.

6. augustil 1920 anti talle Eesti Vabariigi kodakondsus. 18. jaanuaril 1921 võeti tema asutatud närvikliinikusse esimesed patsiendid, 9. aprillil 1921 tegi ta esimese ajukasvajaoperatsiooni Eestis.

Kahe maailmasõja vahel oli Puusepa kliinik Tartus ainus neuroloogia ja neurokirurgia valdkonnale spetsialiseerunud raviasutus Baltimaades ja Soomes. Soomes iseseisvusid need erialad alles pärast Teist maailmasõda.

Monumentaalteose autor

Puusepp oli üks neist, kes 1922. aastal hakkasid välja andma ajakirja «Eesti Arst». Oluliseks sündmuseks kujunes ajakirja «Folia Neuropathologica Estoniana» asutamine 1923. aastal. Puusepp toimetas seda ajakirja kuni viimase numbrini 1939. aastal. Väärib märkimist, et lisaks eesti arstiteadlastele avaldasid ajakirjas töid neuroloogid ja neurokirurgid Lääne-Euroopast ja USAst, kuid ka Puusepa endised kolleegid Venemaalt.

Tartus kirjutas professor Puusepp ulatusliku käsiraamatu «Die Tumoren des Gehirns», mis ilmus aastail 1927-1929. 1931. aastal ilmus tema monumentaalse teose «Die chirurgische Neuropathologie» esimene köide. Üldse jõudis sellest ilmuda kaks ja pool köidet, kokku 1400 lehekülge. Teos jäi lõpetamata, takistas sõda ja professor Puusepa surm.

Tartu-perioodil pidas professor Puusepp loenguid peaaegu igas Euroopa riigis, aga ka USAs (1930), Palestiinas ja Egiptuses (1936). Tänu professor Puusepa sidemetele ja tema juhitud kliiniku autoriteedile said ta lähimad kaastöölised Johannes Riives ja Voldemar Üprus end erialaselt täiendada Euroopa ja Ameerika parimates neuroloogia ja neurokirurgia keskustes.

Tartu närvikliinik - ainulaadne maailmas

Aastail 1936-1939 külastas professor Puusepp korduvalt Itaalia suurimat närvi- ja vaimuhaiglat Põhja-Itaalias Racconigis. Seal sooritas ta mitmeid operatsioone. 1937. aasta 6. veebruari «Postimehest» loeme, et «Dell Ospidale Neuropsichiatrico di Racconigi tahetakse välja arendada Itaalia närvikirurgiliseks keskuseks, mispuhul taheti eesti kuuls. teadl. kuulda tema arvamust» (lühendid originaalist - A.-E. K.).

Edasi kirjutab «Postimees», et «professor Puusepp teostas Racconigis viibides 41 suurt närvioperatsiooni, mis kõik olid sealsetele arstidele uudiseks.»

Professor Puusepa kõnealust Itaalia-reisi kajastas ka 1937. aasta 6. veebruari «Uus Eesti», märkides, et pärast Racconigis tehtud operatsioone esines ta ettekandega Torino Akadeemias. Viidates Itaalia professori Carlo Enderle artiklile, mainis Puusepp «Uus Eestile», et Tartu kliinik oli maailmas ainulaadne (ilmselt mõeldi neuroloogia ja neurokirurgia ühendust - A-E. K.) ja et «seda omab vaid väike Eesti - la piccola Estonia».

«Postimees» refereerib, et professori muljed Itaaliast olid huvitavad eriti seetõttu, et neid sai võrrelda 15 aastat tagasi nähtuga - siis oli professor Puusepp valitud Padova Ülikooli audoktoriks. Toona arvanud Puusepp, et itaallastel ei ole enam enesearmastust ega rahvuslikku uhkust, kuid nüüdne reis toonud esile sootuks vastupidist. Puusepp mainib, et autosõidul nägi ta loosungeid: «Kui tahame paremini elada, siis peame töötama». Ja tööd tehtud seal tublisti, refereerib «Postimees».

Kuldsed mõtted, üsna päevakohased tänagi.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele


Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele


Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele


Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele


Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele


Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele



lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995